Kolmas nädal

Hei!

Suusi siin jälle 🙂

Lubasin juba pühapäeva või hiljemalt esmaspäeva õhtul kirjutada aga nagu ikka siis ei jõua üldse selleni.

Aga siit ta siiski tuleb – minu kolmanda nädala kokkuvõte.

Praktikal on ikka kõik hästi, üha rohkem olen hakanud iseseisvalt ettevõtteid otsast lõpuni tegema. Paar esimest ettevõtet oli väga nõme üksi teha, nii harjunud oma lemmik kolleegiga tegema. Aga kui hoo sisse saab, siis ei ole enam vahet. Aga nende dokumentide puhtus jms on endiselt olematu… Ja see organiseerimatus, mismõttes saadetakse lampi 2016 ja 2017 aasta dokumente. 😀 Kust nad need üldse järsku välja otsisid… Viimaste ettevõtetega on see ”useless papers” kilekaust kuidagi väga paksuks läinud, pool kogu dokumentide hunnikust on mingi jama, mida kasutada ei saa.

Väike muutus oli see, et esimesed kaks nädalat olin ühes kabinetis koos ühe ülemuse ja kahe kolleegiga, siis kolmandast nädalast kolisime me nö üldkontori ruumi mu lemmiku kolleegiga. Siin kohe melu rohkem, kliendid käivad kogu aeg vestlemas jne. Algul oli ikka päris harjumatu ja isegi veidi häiriv. Olin ju kaks nädalat saanud üsna rahulikult veidi eraldatud kabinetis olla.

Praktikal mind kiidetakse väga palju. Olen neile öelnud ka, et nad hellitavad mind ära oma heade sõnadega. Väga palju kiidetakse mu keeleoskust, õppimisvõimet ja võimet keskenduda ning iseseisvalt tööd teha. Juba räägiti ka sellest, et kas ma ikka lähen Eestisse tagasi või äkki ikka jääksin siia, et neil oleks väga hea meel kui jääksin ja neile tööle läheksin.

Üks asi, mille eest ma pidevalt ”vastu pead” saan on see, et ma olen pidevalt väsinud ja seetõttu pole väga õhtuti Londonit uurinud. Ega ise mõtlen ka, et suht õudne, et tuled Londonisse ja siis oled vässu ja ei käi kuskil. Aga mis parata 🙂

Millest ma olen eelnevalt unustanud kirjutada.. Esimene nädal käisin tegelt ka kahe kolleegiga lõunatamas. Nii tore oli, see oli reedene päev ja siis tuli välja, et vahel käivad nad reedeti peale sööki pubis väikest õllet tegemas. 😀 Üsna huvitav aga samas polnud väga imelik tunne vms ka nendega koos sellises vabamas õhkkonnas olla.

Kolmandal nädalal juhtusin veel ka ülemusega lõunat sööma, kuna ma ei käinud väljas söömas vaid kasutasin lõunat, üllatus-üllatus, shoppamiseks ja seega sõin kontoris köögis ja juhuslikult lõunatas ka ülemus sel ajal. Millest muust meil ikka rääkida oli, kui armsast Eestist. Küsis kõiksugu küsimusi Eesti kohta ja ma siis üritasin vastata kõigile. Pikk arutelu tekkis selle üle, kas Eestis on tõesti nii palju saari… 😀

Selle türklaste postituse kohta ma nüüd ei oskagi öelda, kas jõuan selle veel Londonis olles kirjutada, või tuleb see juba kodus olles. Elame-näeme ehk on mõni õhtu nii igav, et tuleb ka see kaua oodatud postitus ära.

PS! Ma ei taha kojuuuuuu 😦

Seniks, au revoir!

S.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s